Minu vaheaeg möödus kiirelt ja huvitavalt. Vaheajal olin haige, pidasid jõule ja aastavahetust ning sain ka niisama puhata.
Viimasel koolipäeval koolist koju jõudes jäin ma haigeks. Mul tõusis palavik, kurk jäi valusaks ja köha oli vägev. Haiguse tõttu ei saanud ma minna tantsukooli jõulupeole esinema vaid läksin hoopis arsti juurde, kes määras mulle igasuguseid imelikke rohtusid.
Järgmisel ja ülejärgmisel päeval olin ikka haige, kuid olla oli juba natuke parem.
Jõululaupäeva hommikul pakkisime asjad, et minna vanaema-vanaisa juurde. Sõitma hakkasime umbes kella kaheteistkümnest. Kuna ma olin ikka veel haige, siis pidin ma autos passima, kuni teised käisid poes veel viimaseid sisseoste tegemas ja surnuaedades küünlaid süütamas. Tõrvasse jõudsime poole kolmest. Seal tegid kõik koos süüa ja kogu kambaga jalutati surnuaeda küünlaid süütama. Selleks õhtuks oli mu hääl täielikult ära läinud ja ma keeldusin luuletuse õppimisest. Õnneks oli mu vend nii tore ja ütles, et ta võib minu eesti luuletuse ära õppida.
Jõuluvana ootasime kaua ja kuna vanaema-vanaisa juures oli kokku 7 last, siis oli kõigi ootusärevus laes. Kogu õhtupoolik surnuaiaskäimise ja õhtusöögi vahel oli lihtsalt ootamine - iga akna peal istus mõni mu väike sugulane. Vahepeal käidi ühe lapsega ka kiirabis, et väga kõrget palavikku maha saada. Peale sööki tuli jõuluvana. Varsti olid kõigil 17 inimesel luuletused loetud ja mu vend luges ka minu eest, palavikus lapsele anti pakk niisama kätte.
Kingituseks sain kokaraamatu parimatest restoranidest Eestis ja seal oli ka mu onu restoranist jutt ning palju huvitavaid retsepte. Kingitusi sain veel, kuid need sain alles kätte järgmisel päeval kodus.
Järgmisel päeval sõitsime kõigepealt koju ja seejärel teiste vanavanemate juurde. Sinna tuli ka mu tädi pere. Sõime jälle koos õhtusööki ja avasime kingitusi.
Esmaspäeval käisme rannas merd vaatamas. Vaheajal käisin ka Tallinnas poodlemas ja kinos.
31. detsembril käisime tädi pere ja mu isa-ema sõpradega Türi Ringhäälingu muuseumis, kus tegime ise kuuldemängu. See oli väga lahe, sest ainult meie seltskonna pärast tehti muuseum lahti ja üks igavesti vahva giid tegeles meiega 2,5 tundi.
Vana aasta viimaseks õhtuks kogunesid mu tädi pere ja isa-ema sõprade pered meie juurde ning me võtsime kõik koos uue aasta vastu. Meil oli oma ilutulestik, kuid nägime ka naabrite ilutulestiku ja natuke Audru ilutulestikku. Järgmisel päeval käisime nende samade inimestega Valgerannas jalutamas ja sõime koos lõunasööki.
Vaheaja viimasel päeval oli lund juba 5 cm ja me vennaga otsustasime teha lumememme. Seda tegime väga kaua, kuid lõpuks tuli täitsa ilus memm.
Niimodi mööduski minu vaheaeg. Ma arvan, et see vaheaeg oleks võinud olla veel pikem.
